1. Disaini tasemel on vedru pinge ja surve vahel palju erinevusi.
Survevedru projekteerimisel peame esmalt selgitama mitu peamist parameetrit. Esimene on vedru välisläbimõõt ja siseläbimõõt, mis koos määravad vedru ruumilise ulatuse. Lisaks on oluline tegur ka elastsusjõud, sest me peame teadma tegelikku jõudu (N), mida vedru tööolekus vajab, et saaksime õigesti valida materjali ja traadi läbimõõdu. Lõpuks mõjutab kokkusurumise suurus, st vedru survekäik, otseselt vedru mähiste arvu konstruktsiooni.
Kevade töökeskkond mõjutab oluliselt selle jõudlust ja eluiga. Kõrge temperatuuriga keskkonnas, kuna temperatuur avaldab tõsist mõju vedrumaterjali jõudlusele, tuleb vedru nõuetekohase toimimise tagamiseks valida kõrge temperatuuritaluvusega materjal. Samamoodi tuleb kõrge õhuniiskusega keskkonnas vedru pinna korrosiooni ja niiskuse vältimiseks korralikult töödelda.
2. Pingutusvedru konstruktsiooni põhielemendid
Vedru töökeskkonda ning selle jõudlust ja eluiga arvestades muutub pingutusvedru konstruktsioon eriti kriitiliseks. Disainerid peavad hoolikalt kaaluma erinevaid tegureid, et pingutusvedru saaks erinevates töötingimustes stabiilselt ja vastupidavalt oma funktsiooni täita. Need võtmetegurid hõlmavad materjali valikut, struktuuri optimeerimist ja protsesside juhtimist. Tänu mõistlikule pingutusvedru disainile saame tõhusalt toime erinevate keeruliste töökeskkondadega, tagades sellega vedru maksimaalse jõudluse ja eluea.
Pingutusvedrude projekteerimisel võetakse esmalt arvesse nõutavat pinget, st raskust, mida vedru talub. See kaal määrab otseselt vedru materjali, selle traadi läbimõõdu ja reguleeritava pikkuse. Samas peab projekteerija selgeks tegema ka vedru tööruumi ulatuse. Ruumivahemiku suurus mõjutab pingutusvedru välisläbimõõdu, vaba pikkuse ja pöörete arvu määramist. Nende võtmetegurite mõistliku kombinatsiooni abil saab disainer luua konkreetsetele vajadustele vastava pingutusvedru.
3. Kujukaalutlused
Pingutusvedrud kui spiraalvedrud, mis kannavad aksiaalset pinget, on tavaliselt valmistatud ümmarguse ristlõikega{0}}materjalidest. Koormamata olekus on vedru poolid tihedalt ühendatud ja tühimikku pole.
Survevedrud kui telgsurvet kandvad spiraalvedrud on enamasti valmistatud ümmarguse ristlõikega-materjalidest ning on ka ristkülikukujulisi ja mitme{1}}kiududega terasest mähistooteid. Need vedrud on tavaliselt võrdse sammuga ja erineva kujuga, sealhulgas silindrilised, koonilised, kumerad, nõgusad ja mõned mitte-ringikujulised. Koormatud tingimustes säilitavad survevedrud pöörete vahel teatud vahe. Välise jõu mõjul vedru tõmbub kokku ja deformeerub, salvestades deformatsioonienergiat.
